Vaikiv luule

Allen Ginsberg on kahtlemata kõike muud kui tavaline luuletaja. See peamiselt 1960-ndatel tegutsenud avangardistlik poeet on üks häälekamaid isikuid 20. sajandi Ameerika luules, moodustades koos Jack Kerouaci, William S. Burroughsi, Neal Cassady ja veel mõnede boheemlike kirjameestega ühise rühmituse/kirjandusliikumise nimega beat-generation. Helge hõljumine kaoses, Ameerika südaööd udustel ja pulseerivatel tänavatel, bluesilik melanhoolia, pühalikud metafoorid ning alkoholivine on märksõnad, mis ehk iseloomustaksid nende poiste elu ja loomingut kõige paremini. Ginsberg käsitleb oma luules üsnagi intrigeerivaid teemasid - näiteks nagu homoseksualism, ühiskonnakriitika, poliitika - ning seetõttu ei saagi teda pidada tavapäraseks. Nagu Hasso Krull on öelnud: "Ometi pole Ginsberg mitte radikaalne avangardist, vaid pigem suurejooneline sillaehitaja, vana ja uue ühendaja. Tema keelepruuk läbib kõiki kihte arhailisest kõrgstiilist kaasaaegse kõnekeeleni, liites popkultuuri ja moodsa ümbruse virvendused ürgsete ettekujutustega. Ginsberg on korraga romantiline utopist ja humoorikas skeptik, poliitiline luuletaja ja müstik, ennast analüüsiv pihtimusluuletaja ja lõbusasti keelega mängiv värsivemmal."

Niisiis ärge unustage lisada oma luulelaekasse ka mõni väike Ginsberg. Ja vaadake filmi "Kill your darlings."


LÕPP


Mina olen mina, vana Kalasilma-isa, kes sünnitas ilmamere, uss
omaenda kõrvas, madu keerdus ümber puu,
ma istun tamme meele sees ja varjan end roosis, mina tean kui
keegi ärkab, ikka ainult minu surm,
tulge mu juurde kehad, tulge ettekuulutused, tulge kõik
eelaimused, tulge vaimud ja nägemused.
Ma võtan kõik vastu, ma suren vähki, ma heidan igaveseks
kirstu, ma sulen oma silma, ma haihtun
ma langen enda peale lumena talvel, ma veeren suure rattana läbi
vihma, ma vaatan nikkujaid väänlemas,
autokriiskeid, fuuriate bassihäälne mõuramine, mälu tuhmub
ajus, mehed matkivad koeri.
Ma naudisklen naise kõhus, nooruk pingutab oma rindu ja sääri
seksile, türa kerkinud sissepoole.
ujutab oma seemnetega Yini huuli, elajad tantsivad Siiamis, nad
laulavad ooperit Moskvas.
Mu poisid igatsevad videvikus trepimademetel, ma sisenen New
Yorki, ma mängin džässi Chicago Klavessiinil.
Armastuse mis kandis mind viin ma tagasi oma Algupärani,
miski ei lähe kaotsi, ma hõljun oksendaja kohal.
Mind erutab mu surematus, mind erutab see lõpmatus mille
kaotan täringumängus ja matan maha.
Tule poeet jää vait söö minu sõna ja maitse minu suud oma
kõrvas.


KRAL MAJALESI TAGASITULEK


See hõbedane aastapäev palju juukseid läinud mu peast ja mina
olen Mai Kuningas.
Ja kuigi ma olen Mai Kuningas on minu ulud & üleskutsed
praegu keelatud FCC poolt Ameerika raadiolainetel kella
kuuest hommikul keskööni.
Olen Mai Kuningas tulen läbi Taevalaotuse lennates tagasi
nõudma oma paberkrooni.
Ja mina olen Mai Kuningas kõrge vererõhu, suhkruhaiguse,
podagra, Belli paralüüsi, neerukivide & rahulike prillidega
Kandmata enam rumaluse ega tarkuse tobedat krooni tundmata
hirmu lootmata kapitalisti triibulise lipsu & kommunisti
tunkede peale.
Planeedi häving lähima saja aasta jooksul pole naljaasi
Ja mina olen Mai Kuningas tulin tagasi kõiksusesuuruse teemanti
tühja meelega
Ja mina olen Mai Kuningas armastuseta buzerant Kevadel nõrga
meditatsioonipraktikaga
Ja mina olen Mai Kuningas Lugupeetud Brooklyni Inglise
Filoloogia Professor kes laulab
Kõik läind kõik läind kõik üle läind kõik taeva kõrgustesse läind
nüüd vana meel nii Aah!